Saame tuttavaks: talharpaorkestri juhendaja Liisa Koemets-Bastida

1. Tutvusta palun end talharpa pillimänguga seonduvalt. Kuidas sina leidsid tee selle pilli juurde ja kuidas sai sinust selle pilli õpetaja?

Minu tee hiiu kandle juurde algas aastal 2013, kui Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusikat õppides tuli põhipill viiuli kõrvale hakata lisaks juurde õppima ka sugulaspilli hiiu kannelt. Mu esimeseks õpetajaks oli fantastiline ja inspireeriv Janne Mängli. Alguses ei olnud ma kogukonnas üldse nii aktiivne, kuid 2017 kutsuti mind Vormsil toimuvasse hiiu kandle suvelaagrisse algajate gruppi juhendama. Pärast seda olen laagris õpetanud veel neljal korral, lisaks korraldan sel aastal laagrit kolmandat korda. Hetkel õpetan igas vanuses huvilisi Vormsil, Haapsalus ja Tallinnas, lisaks olen 2025 rahvamuusikapeol hiiu kannelde liigijuht.

2. Olid talharpaorkestrit juhendamas eelmisel Eestirootslaste laulu- ja tantsupeol  2021 ja otsustasid tulle talharpaorkestriga (hiiu kannel, hiiukannel, vibukannel, Rootsi kannel jt nimed) uuesti peole. Mis sind ajendas selleks?

Pigem vist ikka ajendati mind, mis on väga vahva! Möödunud korral oli meil väike kammeransambel Haapsalu ja Vormsi õpilastest, meid oli kokku 12, ning meie ülesanne oli mängida sel ajal kui koorid laval vahetuvad. Sel korral tuli kuidagi mõte, teeme kohe eraldi orkestri ja kutsume kaugemalt mängijaid ka. Kui mu mälu ei peta, oli suureks innustajaks ja kaasamõtlejaks sel teemal ka Rannarootsi Muuseumi muuseumipedagoog ja talharpaõpilane Lydia Kalda. Muuseum on olnud meile ka suureks toeks, pakkudes meile harjutusruume ja proovipäevadel maitsvat suppi.

3. Talharpakoor on kasvanud sellel korral kolm korda suuremaks. Mis on selle põhjuseks? 

Eks ikka suurenenud huvi hiiu kandle mängimise vastu, lihtsam pillide kättesaadavus ja viimastel aastatel on suureks inspiratsiooniks olnud kahtlemata ka ansambel Puuluup. Meie orkestri puhul ilmselt ka tahtmine midagi ägedat koos teha. Sel korral otsustasime kutsuda mängijaid üle terve Eesti. Mõtlesin, et on vahva, kui meid paarkümmend kokku tuleb, aga 40 on juba eriti äge seltskond!

4. Tutvusta talharpakoori mängijaid. Kust on nad pärit? Mis kirg seob neid selle pilliga ja kui kaua on suurem/ väiksem osa juba seda pilli mänginud?

Palju on mängijaid Harjumaalt, muidugi ka Vormsilt ja Haapsalust. Esindatud on ka Hiiumaa, Vigala, Viljandi ning kõige kaugemalt käib üks noormees Valgamaalt Karulast. 

Usun, et neid innustab koosmängurõõm ning paljude jaoks on see ka võimalus pillioskust soojas hoida ja uusi lugusid õppida. Lisaks on talharpaorkester ka väga ainulaadne nähtus ning on vahva olla sellise suure ettevõtmise osa.

Orkestris on muusikuid, kes on õppinud vaid aastakese, kui ka neid, kel juba aastatepikkune kogemus. Lisaks on meil väga palju mängijaid, kes on hakanud pilli mängima ilma eelneva muusikalise taustata ja tegelevad hoopis muul erialal. Igal juhul on koos väga põnev, mitmekülgne, ülitöökas ja inspireeriv seltskond!

5. Millest lähtusid talharpaorkestri repertuaari koostamisel?

Vormsi saar on ajalooliselt olnud koht, kus talharpat kõige rohkem mängiti. Valisingi saarel mängitud leike ja lugusid, mida ei ole meie talharpamängijate kogukonnas nii palju veel kuulda olnud, et ka mängijate repertuaari laiendada. Valiku tegemisel aitas ka kunstiline juht Sofia Joons Gylling. Paneme end proovile ka vormsirootsi keeles laulmisega. Valitud lood seadsime kokku kaheks seadeks, mida suvisel peol saabki kuulda. Seadete tegemisel on andnud inspiratsiooni ka meie enda orkestriliikmed. Kogu seda koosmänguilu ja toredust aitab hallata Sänni Noormets.

6. Millised on suurimad väljakutsed talharpakoori eestvedamisel? 

Kuna mängijate pillimängutase ja eelnev kogemus on üsna erinev, on suur väljakutse olnud see, et kõikidel oleks huvitav ja jõukohane. See on mulle esimest korda sellist suurt seltskonda eest vedada ning kogu protsess on ka mulle andnud palju võimalusi enesearenguks. 

Praktilise poole pealt tooksin välja muidugi pilli hääles püsimise. Meie pillidel on traditsiooniliselt hobusesabajõhvidest keeled, mis väga lihtsalt häälest ära lähevad, kui õhutemperatuur, õhuniiskus, ebasobiv tähtede seis või mõni muu taoline faktor tööle hakkab. Oleme proovinud riske maandada sellega, et kõik harjutavad kodus eraldi oma pillide kiiret häälestamist, ja lasevad võimalusel lisada enda pillidele peenhäälestajad. 

Loodan väga, et kõrgemad jõud meid peo perioodil hoiavad ja kingivad meile kauni ilma!