Saad toetada Eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu Piletilevist toetajapiletit ostes. Üritus on tasuta, kuid vajame sinu toetust, sest pidu on kõigi aegade kõige suurema osalejate arvuga. Kohtumiseni Haapsalus!
KAVA
11.00 laulu- ja tantsupeo avapalvus Haapsalu Toomkirikus.
11.30–12.00 rongkäik Vaba tänav - Karja tänav - Lossiplats. Tule ja ela kaasa rongkäigus osalejatele!
12.00–15.00 Eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu ,,Lähemalt ja kaugemalt".
Peol esitatakse esimest korda laulikusüiti ,,Lähemalt ja kaugemalt”. Kavas on maailma suurima (meile teadaolevalt) talharpa ehk hiiu kandle orkestri esituses Vormsi leigid, koorilaulud eesti ja rootsi keeles. Võimalik on rõõmustada rannarootsi tantsude ja Rootsi tantsude Eestis viiside ja tantsusammude üle, mida esitavad rahvatantsurühmad üle Eesti.
Üritus on tasuta!
Sellel korral on igaühel võimalus kaasa laulda, kui soetada endale laulikusüidi laulik ürituselt ostes või on laulud varasemast tuntud ning selliselt moodustub lauljatest ja publikust ühendkoor. Ja puhtast rõõmust on samuti võimalik tantsida piiskopilinnuse suurel õuel!
18.00 Klassikaline kontsert Haapsalu Toomkirikus. Klaveril Haapsalust pärit rannarootslane Hans Matthias Kari üheskoos sõpradega Sibeliuse Akadeemiast. Üritus on tasuta.
Tere tulemast eestirootslaste V laulu- ja tantsupeole „Lähemalt ja kaugemalt“
Laulu- ja tantsupeo teema „Lähemalt ja kaugemalt“ kajastub nii kavas, osalejate ridades kui ka publikus. Osalevad koorid tegutsevad Eestis, Rootsis ja Soomes. Haapsalu linnusehoovist vaadatuna koosneb koorikava lauludest lähemalt – linna ümbruses loodud ja seatud lauludest, näiteks Toivo Tominga „Aiboland“ ja Silvi-Astrid Mickelini „Meri laulab“ – ja kaugemalt – Eesti ja meie naabermaade kooritraditsioonides juurdunud lauludest, nagu näiteks Lydia Koidula ja Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“, ABBA Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse „Klinga mina klockor“ („Helisegu mu kellad“) ning Gabriel Linséni „En sommardag i Kangasala“ („Suvepäeva palve“).
Lähemalt on pärit ka rannarootslaste pärimuslaulud, pillilood, hiiu kannel ja tantsud. Kavas olevad rootsi rahvatantsud on algselt tulnud kaugemalt – Rootsist –, kuid neid on rahvatantsijad tantsinud Eestis juba pikka aega, alates maailmasõdade vahelisest ajast tänapäevani välja.
Sarnaseid kultuurilisi laene leidub ka laulikusüidis, mis koosneb paladest, mille kirjutasid oma lauluvihikutesse rannarootslased alates 19. sajandi lõpust kuni 1940ndate keskpaigani. Laulud on pärit „kaugemalt“ ja jõudsid rannarootslasteni Rootsi, soomerootsi ja Eesti laulukultuuri kaudu.
Tänapäeval moodustavad eestirootslased kakskeelse rühma. Osal meist on emakeeleks rootsi ja teistel eesti keel. Paljud on kakskeelsed. Mõned elavad Rootsis ja teised Eestis. Seetõttu on meie jaoks loomulik korraldada kakskeelset pidu, kus mõlemad keeled saavad kokku ning kutsuda endaga kaasa laulu-, muusika- ja tantsusõpru ning muidugi kuulajaid-vaatajaid nii lähemalt kui ka kaugemalt!
Ühislaulud lähemalt ja kaugemalt
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm / Vårt land
Tekst: Johann Voldemar Jannsen, Johan Ludvig Runeberg
Muusika: Fredrik Pacius
Seade: Arvo Kuikka
Dirigent: Endrik Üksvärav
KÕNE:
Eesti Kultuuriministeerium
Du gamla du fria (Sa vana, sa vaba)
Tekst: Richard Dybeck
Muusika: rootsi rahvalaul
Seade: Ø. Toft
Dirigent: Toomas Aadli
KÕNE:
Rootsi suursaatkond
Modersmålets sång (Emakeele laul)
Tekst ja muusika: Johan Fridolf Hagfors
Seade: Helge Dahl
Dirigent: Frej Högdahl
Koorilaulud lähemalt
Järgmised laulud on rannarootslaste vaates pärit lähemalt, kuna nede loojaks või traditsiooni hoidjaks on rannarootslased ise. Pala „Aiboland“ kirjutas Vormsi juurtega Toivo Tomingas 2013. aastal peetud eestirootslaste II laulu- ja tantsupeo jaoks, koraali „Mu süda ärka üles“ rahvaliku viisi kogus Hiiumaalt ja seadis hiljem kooril Cyrillus Kreek. „Meri laulab“ on Vormsilt pärit Silvi-Astrid Mickelini loodud laul ning viimased kaks laulu „A båija båne“ („Uinu mu hoolde“) ja „Kätt å kakobre“ („Pekikakud“) laulisid Cyrillus Kreegile ette Vormsil elanud Katarina Glad ja Johan Alström.
Aiboland
Tekst ja muusika: Toivo Tomingas
Tõlge: Linus Ganman
Seade: Sirje Kaasik
Dirigent: Tomas Takolander
Mu süda ärka üles (Mitt hjärta, vakna upp)
Tekst: Paul Gerhardt
Muusika: rahvalik koraaliviis Hiiumaalt
Seade: Cyrillus Kreek
Dirigent: Oliver Povel
Meri laulab (Havet sjunger)
Tekst: Silvi-Astrid Mickelin
Muusika ja seade: Sirje Kaasik
Orkestriseade: Mikko Lagerspetz
Dirigent: Mikko Lagerspetz
A båija båne / Uinu mu hoolde
Laul Katarina Gladi järgi (Förby küla, Vormsi)
Koguja: Cyrillus Kreek
Tõlge: Jaak Johanson
Seade: Sirje Kaasik
Dirigent: Sirje Kaasik
Kätt å kakobre / Pekikakud
Laul Johan Alströmi järgi (Borrby, Vormsi)
Koguja: Cyrillus Kreek
Tõlge: Jaak Johanson
Seade: Sirje Kaasik
Orkestriseade: Mikko Lagerspetz
Dirigent: Mikko Lagerspetz
Laulud lähemalt ja kaugemalt
Laulikusüit
„Laulud lähemalt ja kaugemalt“ on kronoloogiliselt koostatud süit lauludest, mis olid populaarsed ennekõike noorte rannarootslaste seas 19. sajandi teisest poolest kuni teise maailmasõjani. Laulud pärinesid algselt võõrastest kultuuridest, kuid said omasemaks, kui neid kirjutati käsitsi märkmikutesse kodus, Pürksi põllutöö- ja rahvaülikoolis või Haapsalu Rootsi eragümnaasiumis. Sofia Joons on koostanud valiku, mille on seadnud Mall Ney ja Robert Jürjendal.
Seade: Sofia Joons, Meelika Hainsoo, Mall Ney, Robert Jürjendal
Blåslaget
Puhkpilliorkester Blåslaget on tegutsenud Turus üle 25 aasta ühingu Rootsi Hariduse Sõbrad ja Turu Rootsi Tööinstituudi juures. Alates 2009. aastast juhatab orkestrit Mikko Lagerspetz. Puhkpilliorkester osales ka II eestirootslaste laulupeol Haapsalus 2013. aastal.
Georgia on my mind
Tekst ja muusika: Hoagy Carmichael
Seade: Hal Leonard
Dirigent: Mikko Lagerspetz
Rannarootsi tantsud
Esimesed kaks tantsu „Äinkrokin“ ja „Fletdansen“ on kogutud 1934. aastal Väike-Pakri saarel Magdalena Öströmilt (snd 1860). Hiljem on neid kirjeldanud Ingeborg Pöhl-Andersen (snd 1921) ja tantsinud Rågöborna rühm Stockholmis.
„Vindirka“ on seadnud Karin Ericsson (snd Esping) 1960. aastatel Rågöborna rühmale. Tantsus on kasutatud Pakri pärimusliku „Vindirka“ motiive.
Tantsud „Kom vännen“ ja „Kockleiken“ sisaldavad elemente Jakob Steffenssoni kirjeldustest rituaal- ja meelelahtustantsude kohta, mida tantsiti Ruhnu pulmades ja need on eestirootslaste V laulu- ja tantsupeoks seadnud Sille Kapper-Tiisler.
Tants „Ruhnu süit“ põhineb vanadel tantsudel, mis koguti Ruhnus 1967. aastal Marina ja Peeter Rooslaiult. Tantsu autor Kristjan Torop (1934–1994) oli eesti pärimus- ja rahvatantsu uurija, õpetaja ja populariseerija, rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht. Tema sünnist möödus tänavu 90 aastat. Tants on olnud mitmel korral ka eesti üldtantsupidude kavas ja kuulub praeguseni püsivalt paljude Eesti rahvatantsurühmade repertuaari. „Ruhnu süidi“ teeneks võib pidada seda, et osa eesti rahvatantsijaid oskab tantsida rootsi rahvatantsu hambo’t.
Pakri orkester koondab Pakri muusikute Endel Enggröni, Hjalmar Enggröni, Herbert Stahli ning tantsuõpetajate Nils Sjölundi ja Gun Pella õpilasi. Orkestris mängivad noored muusikud, keda võlusid Pakri muusika ja tantsud. Värskelt on repertuaari lisandunud ka Jakob Steffenssoni salvestuste järgi õpitud Ruhnu tantsud ja pillilood. Orkesteri südameasjaks on õppida, kanda edasi ja tutvustada rannarootsi tantse kõikvõimalikel tantsusündmustel.
Äinkrokin & Fletdansen
Pärimustantsud Magdalena Öströmi järgi (Väike-Pakri)
Vindirka
Pärimuslikud tantsumotiivid Pakritelt
Seade: Karin Ericsson
Kom vännen & Kockleiken
Pärimusvahendaja: Jakob Steffensson (Ruhnu)
Seade: Sille Kapper-Tiisler
Runösviten
Pärimusvahendaja: Marina & Petter Rooslaid (Ruhnu)
Seade: Kristjan Torop
Talharpaorkester
Heal lapsel on mitu nime ja nii ka pillil, mida Vormsi murdes nimetatakse talharpaks, rootsi keeles tagelharpa’ks või stråkharpa’ks, eesti keeles hiiu kandleks ja soome keeles jouhikko’ks. Vähemalt keskaegsete juurtega pilli talharpat mängiti Vormsil ja Lääne-Eestis kuni 20. sajandi alguseni. Pärast teist maailmasõda teadsid vaid üksikud Rootsis elavad vormsilased, kuidas seda pilli mängida.
Talharpa taassünd algas vaikselt Rootsis, Soomes ja Eestis 1970ndatel ja 1980ndatel ning Eestis sai see uuesti hoo sisse 1990ndatel. Praegu saab Eestis talharpat õppida eelkõige laagrites, kursustel ja eraõpetajate käe all, lisaks on ka mõned muusikakoolid hakanud pakkuma talharpa õpet. Kõige populaarsem on suvine laager Vormsi saarel, kus õpitakse tundma pilli, sellel mängitud lugusid ning saadakse tuttavaks teiste entusiastidega. Praeguseks on talharpamängijatest kujunenud välja üle-eestiline suur ja ühtehoidev pärimust edasi kandev kogukond.
„Kolm Vormsi tantsu“ koosneb talharpaga mängitud tantsuviisist, mis on pärit Carl Russwurmi raamatust „Eibofolke“ (1855), ja kahest soomerootsi rahvamuusikakoguja Otto Anderssoni Vormsil noodistatud viisist, mida vahendas Hans Rönnkvist Borrby külas talvel 1903–04. Seade lõid Liisa Koemets-Bastida ja Sänni Noormets.
„Neli laiki Vormsi saarelt“ koosneb tantsuviisidest kiires ¾-taktimõõdus. Esimene on Cyrillus Kreegi kogutud laul, mida on laulnud Katarina Glad Förby külast Vormsil. Sellele järgnevad kolm laiki, mis Otto Andersson kogus Vormsi talharpamängijatelt talvel 1903–04. Neist esimest ja kolmandat mängis talle ette Hans Rönnkvist ja teist Anders Ahlström. Mõlemad mängijad elasid Borrby külas. Seade lõi Liisa Koemets-Bastida.
Kolm Vormsi tantsu / Tre danser från Ormsö
Pärimusvahendaja:
nr 1 tundmatu,
nr 2 & 3 Hans Rönnkvist
Koguja:
nr 1 Carl Russwurm,
nr 2 & 3 Otto Andersson
Seade: Liisa Koemets-Bastida, Sänni Noormets
Neli laiki Vormsi saarelt / Fyra laikar från Ormsö
Pärimusvahendaja:
nr 1 Katarina Glad (Förby),
nr 2 & 4 Hans Rönnkvist (Borrby),
nr 3 Anders Ahlström (Borrby)
Koguja:
nr 1 Cyrillus Kreek,
nr 2–4 Otto Andersson
Seade: Liisa Koemets-Bastida
Karjalastekoor
Lastekoor koosneb Vormsi ja Stockholmi lastest. Jaanika Kuusiku juhatamisel esitavad lapsed kolm laulu karjatamisest, mis vanasti oli üks laste tööülesandeid. Laulud kogus Cyrillus Kreek Kristina Massalinilt Vormsilt, Maria Treibergilt Riguldist ja Gettor Renkvistilt/Rönnkvistilt Vormsilt. Laulusõnad on eesti keelde tõlkinud Jaak Johanson. Seade on loonud Sofia Joons.
Pärimusvahendaja: Kristina Massalin (Vormsi), Maria Treiberg (Riguldi), Gettor Rönnkvist (Vormsi)
Tõlge: Jaak Johanson
Seade: Sofia Joons
Rootsi tantsud Eestis
Rahvatantsijate teine etteaste koosneb rootsi tantsudest, mida on levitatud Eestis erinevatel aegadel. 20. sajandi alguses mängis selles olulist rolli Eesti esimene eriharidusega tantsukoguja, -kirjeldaja ja -õpetaja Anna Raudkats ning tema 1927. aastal Tartus ilmunud raamat „Valik Põhjamaade rahvatantse“, kus ta jagas soovitusi tantsude õpetamiseks koolides ja seltsides. Nõukogude okupatsiooni ajal ei olnud n-ö lääne päritolu tantsude tantsimine Eestis üldiselt soositud, kuid mingil moel õnnestus Kristjan Toropil muu seas rootsi tantse siiski õppida ja eesti rahvatantsijate jaoks kirjeldada.
Tantoli
Reinlendri rütmis rootsi paaristants „Tantoli“ on olnud kõigi eestirootslaste laulu- ja tantsupidude kavas alates I peost 1933. aastal.
Fryksdalspolska
Selle tantsu lõi Anders Selinder 1846. aastal etenduse „Värmlänningarna“ jaoks. Tantsu eestikeelse kirjelduse avaldas Anna Raudkats 1927. aastal. „Fryksdalspolska“ oli samuti eestirootslaste I laulu- ja tantsupeo kavas.
Gotlandskadrilj
Tantsu lõi 19. sajandi lõpus Uppsalas siiamaani tegutsev tudengite rahvatantsurühm Philochoros. 1910. aastani koosnes rühm ainult meestantsijatest, mis tähendas, et mõned füüsiliselt sobivas vormis noormehed pidid riietuma esinemisteks naisteks. Gotlandi saarel ajalooliselt sellist kadrilli ei tuntud ja see on ka põhjus, miks see loodi. Eestis avaldas tantsu kirjelduse Anna Raudkats 1927. aastal.
Fyrpolska
Tantsu vahendas Rootsi rahvatantsurühm Hallingebergs Dansgille 1985. aastal Tallinnas. Kirjelduse koostas Kristjan Torop 1986. aastal.
Jämtpolska
Rootsi rahvatantsu „Jämtpolska“ kirjeldas Eesti tantsurühmade jaoks Kristjan Torop 1978. aastal. Tants oli seejärel Eesti üldtantsupeo kavas 1985. aastal.
Engelska från Kökar
Ahvenamaalt pärit „Kökari ingliska“ kirjeldas Kristjan Torop 1968. aastal. Eestlased tantsisid 19. sajandil üsna sarnase muusika saatel oma ingliskaid põhjarannikul Kuusalu ja Jõelähtme ümbruses.
Rootsi tantse Eestis saadab Pakri Orkester koos Hiiumaa Pillisõprade seltsiga. Hiiumaa muusikud pööravad tavaliselt erilist tähelepanu oma saarelt pärit muusikale, aga koos Pakri Orkestriga on nad saanud sinasõpradeks ka Rootsist pärit tantsuviisidega, mille seaded on loonud Monika Väliste.
Koorilaulud kaugemalt
Koorilaulud „kaugemalt“ esindavad meie koorilauljate koorikultuure Soomes, Rootsis ja Eestis. Koraali „Taas puudelatvu paitab“ laulmine on koolilaste lõpuaktuste üks kindel osa nii Rootsis kui ka soomerootslaste juures ning seega märgib see laul seal ennekõike suve ja vabadust. Tänapäeval lauldakse eestikeelset teksti lõpuaktustel Stockholmi eesti koolis. Enne kui laulupeokoor esitab „Taas puude latvu paitab“, laulavad Sofia Joons ja Meelika Hainsoo selle koraaliviisi üht rahvalikku versiooni. Viisi noodistas rootsi rahvamuusikakoguja Olof Anderssoni Jönköpingis 1929. aastal Ukrainast Gammalsvenskbyst Rootsi saabunud Katarina Utase järgi.
Eestis seostatakse Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeust peamiselt ABBAga, kuid nad on kirjutanud ka mitmeid teoseid kooridele, näiteks „Klinga mina klockor“, millest paistab välja nende soe suhtumine rootsipärasesse tonaalsusesse. Laulu „Morgonen ljusnar“ viis on pärit Soomest Porvoo piirkonnast, kuid mereäärse suvehommiku kirjeldus sobib hästi ka Haapsalu suvetundega. „En sommardag i Kangasala“ on Soomes hästi tuntud ja oluline koorilaul, mida lauldakse nii rootsi kui ka soome keeles. Vähem on teada see, et pala tõlgiti laulva revolutsiooni ajal eesti keelde ja sai siis nimeks „Suvepäeva palve“.
Viimane laul „Mu isamaa on minu arm“ on üks armastatumaid koorilaule Eestis ja sellega lõpeb eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu „Lähemalt ja kaugemalt“.
Den blomstertid nu kommer / Taas puude latvu paitab
Pärimusvahendaja: Katarina Utas (Gammalsvenskby, Ukraina)
Koguja: Olof Andersson
Lauljad: Sofia Joons, Meelika Hainsoo
Den blomstertid nu kommer / Taas puude latvu paitab
Tekst: Israel Kolmodin
Tõlge: M. Talvet
Muusika: rootsi koraaliraamat aastast 1697
Kooriseade: Sirje Kaasik
Orkestriseade: Mikko Lagerspetz
Dirigent: Mikko Lagerspetz
Klinga mina klockor (Helisegu minu kellad)
Tekst: Björn Ulvaeus
Muusika: Benny Andersson
Seade: Benny Andersson, Anders Eljas
Dirigent: Jaan Seim
Morgonen ljusnar (Hommik helendab)
Tekst: Jonatan Reuter
Muusika: rahvaviis Porvoo lähedalt
Seade: Fridolf Andersson
Dirigent: Håkan Wikman
Suvepäeva palve / En sommardag i Kangasala
Tekst: Zacharias Topelius
Tõlge: teadmata
Muusika ja seade: Gabriel Linsén
Dirigent: Leana Salu
Mu isamaa on minu arm (Mitt fädernesland är mig kärt)
Tekst: Lydia Koidula
Muusika ja seade: Gustav Ernesaks
Dirigent: Endrik Üksvärav
Täname toetajaid:
