Ruhnu Nööp tunnustas Leif Strömfelti

MTÜ Ruhnu Kultuuriruum teatab, et:

Ruhnu kultuurikevad algas 10.02. kui kuulutati välja Ruhnu Nööp laureaadid. Iga-aastase tänusündmuse kuupäevaks on MTÜ Ruhnu Kultuuriruum sünnipäev, mida tähistataksegi tänades kõiki saare kultuuriellu panustanuid. Nööp valiti traditsioonilistest Ruhnu rahvarõivastest inspireerituna, kuna just need kõigile tuntud triibulised vestid olid kenade nööpidega varustatud. Nööbi kujunduse ja teostuse autor on Silver Roostik, kes suutis Ruhnu mustast tammest voolida välja stiilse disainiga ehtenööbi, mida kaunistavad nööbi omaniku hõbedased initisiaalid. 

Ruhnu Nööp 2023 jagati tublimatele kolmes kategoorias: 

Ruhnu Kultuuriruumi Põlisruhnlane – Selles kategoorias tunnustame nööbiga ruhnurootslasi, kes on silmapaistva tegevusega Ruhnu kultuuriellu panustanud. Sel aastal pälvis tiitli Leif Roger Strömfelt, kes on aastaid juhtinud ruhnurootslaste kultuuriühingut Rnföföreningen Rootsis ja kaasa töötanud mitmetes organisatsioonides sh Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu liige (2007-...) ja juhatuse liige (2019-2022), mis lähendanud rootslasi ja eestlasi, tutvustanud Ruhnu kultuuri, seda säilitanud ja ka edasi arendanud. 

Ruhnu Kultuuriruumi Ruhnlane - Siin kategoorias tunnustame nööbiga ruhnlast, kes on andnud saare kultuuriruumile unustamatu panuse ning aidanud seda tutvustada väljaspoolegi. Sel aastal pälvis tiitli Martin Aadamsoo, kes on juba kaheksa aastat korraldanud Eesti väikseimat festivali RuhnuRahu.  

Ruhnu Kultuuri(ruumi)metseen - Selles kategoorias tunnustame nööbiga ühte mitte ruhnlast, kelle tegevus on mõjutanud laiemalt Ruhnu kultuuriruumi arengut ja levikut nii meil kui mujal. Ülo Pikkovi Ruhnu rannalt leitud esemetest animatsiooniks vormitud film “Taaskohtumine” on just heaks näidiseks kuidas põimida kokku jätkusuutlikult reisimine, kunst ja Ruhnu tutvustus. 

Ruhnu Nööp 2023 toimus Rahvamajas, oli kogunenud enamus saarel viibivaid ruhnlasi ning mõni külalinegi. Autasustaimisele eelnes Marika Reintami ettekanne MTÜ Ruhnu Kultuuriruumi novembrikuisest reisist Stockholmi Historiska Museet muuseumi varasalvedesse, kus kaardistasime iidseid Ruhnu aardeid. Vahva plaksutamispäev lõpetati tantsuõhtuga. 

Kultuuriruum koostab hetkel oma visiooni aastani 2035, et kaardistada ära kuidas oleks võimalik Eesti kõige eraldatuimas paigas jätkusuutlikult kultuuri edendada. Nagu mujalgi maailmas toetatakse vähemusi, siis väikesaarena püüame nüüd meiegi leida omale liitlasi ja tuge, et hakata üles ehitama õnnelikku ja kultuuriküllast saart.  

11.02.2023

Mihkel Urmet

MTÜ Ruhnu Kultuuriruum juhatuse liige