Eesti taasiseseisvumisele eelnenud ajas kasutasid rannarootslased võimalust ja loodi 1988.aastal Eestirootslaste Kultuuri Selts, mille tegevus lõppes kümmekond aastat hiljem, kuid selle organisatsiooni panus rahvusliku identiteedi uuestisünnile ei ole võimalik alahinnata. Aastatel 2006-2007 koostati Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse alusel rahvusnimekiri ja 27.veebruaril kogunesid valitud kultuuriomavalitsuse esindajad oma esimesele istungile. 

Tähistagem rannarootsluse taassünnipäeva ja mäletagem kai neid, kes meie seast on juba lahkunud, kuid andsid endast parima, et säilitada ja arendada rannarootsi kultuuripärandit. Ain Sarv koostas ja andis aastal 1994 välja raamatu "Varjusurmast tõusnud" (katkend raamatust: Eestirootslastest hakati laiemalt uuesti rääkima 1988.a., kui asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts. Siis hakkas ka plahvatuslikult laienema huvi rootsi keele vastu. Praegu võib Eestis olla rootsi keelt vähem või rohkem oskajaid umbes samapalju, kui kord oli eestirootslasi. See ei ole üksnes naabermaaga kontaktide arendamise tulemus, see on ka Eesti põlise rootsluse ärkamine.) Meie jätkumine kogukonnana ja tagasituleku jõud on meie endi teha. Jõudu teile kõigile selleks! 

Svenska Akademien (Rootsi Akadeemia) autasustas Juta-Tiia Mägi Rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal. 

Juta-Tiia Mägi õpetab rootsi keelt Gustaf Adolfi Gümnaasiumis ja Tallinna Ülikoolis.

Vt. http://www.svenskaakademien.se/press/svenska-akademiens-pris-for-introduktion-av-svensk-kultur-utomlands-11

Veel üks raamat rannarootslaste ajaloost huvitatutele.
Raamat "See maa on Aiboland" on müügis nii Rannarootsi Muuseumis kui ka Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Tegemist on Toivo Tominga tõlkega raamatust "Raamat Eestimaa rootslastest" (sarja kolmandast osast) ning Toivo enda poolt juurde lisatuga.

Toredat uut aastat!