Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus

Estlandssvenskarnas Kulturförvaltning


Rootsi kultuuriomavalitsuse põhimäärus 

Vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse (RT I 1993, 71, 1001; 2002, 53, 336; 62, 376) paragrahvi 22 alusel 17. märtsil 2007. aastal Tallinnas. 

§ 1. Rootsi kultuuriomavalitsuse põhimääruse reguleerimisala

Käesoleva rootsi kultuuriomavalitsuse (edaspidi kultuuriomavalitsus) põhimäärusega sätestatakse kultuuriomavalitsuse eesmärk, juhtorganite valimise kord ja nende töökord. 

§ 2. Kultuuriomavalitsuse eesmärk

Kultuuriomavalitsuse eesmärk on säilitada ja arendada eestirootslust Eestis, ning ühendada Eestis ja välismaal elavaid eestirootslasi, muu hulgas:

1) esindada ja kaitsta rootsi vähemusrahvuse huve; 

2) säilitada ja arendada rootsi keelt Eestis; 

3) hoida eestirootsi identiteeti, kultuuri ja traditsioone;

4) tutvustada eestirootsi kultuuri ja traditsioone; 

5) korraldada koostööd sarnaste eesmärkidega organisatsioonide vahel; 

6) töötada info- ja koostööpartnerina eri Eesti ameti- ja teadusastutustega ning vastavate institutsioonidega Põhjamaades ja mujal. 

§ 3. Kultuuriomavalitsuse juhtorganid

(1) Kultuuriomavalitsuse juhtorgan on kultuurinõukogu, mille valivad Eesti Vabariigis ja välismaal elavad Eesti kodanikud vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirjale.

(2) Kultuurinõukogu tegevust korraldavad kultuurinõukogu esimees ja aseesimees ning juhatus. 


§ 4. Kultuurinõukogu moodustamine

(1) Kultuurinõukogu valitakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirjale.

(2) Kultuurinõukogu liikmete arvu määrab kindlaks Valimiste Peakomitee.

(3) Kultuurinõukogu valitakse kolmeks aastaks.

(4) Kultuurinõukogu liikmete volitused algavad valimistulemuste kinnitamisega. 

§ 5. Kultuurinõukogu pädevus

Kultuurinõukogu pädevuses on:

1) kultuuriomavalitsuse põhimääruse vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

2) kultuuriomavalitsuse aastaeelarve vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

3) kultuuriomavalitsuse aastaeelarve täitmise aruande kinnitamine;

4) kultuurinõukogu esimehe ja aseesimehe valimine;

5) kultuurinõukogu juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine;

6) kultuuriomavalitsuse arengukava vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

7) kultuuriomavalitsuse tegevuskava vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

8) kultuurivalitsuse moodustamine;

9) kultuuriomavalitsusasutuste moodustamine;

10) revisjonikomisjoni valimine; 

11) vajadusel audiitori määramine;

12) järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle;

13) eestirootsi identiteedi, kultuuri, traditsioonide ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning nende määramise korra kinnitamine;

14) muude seaduse või teiste õigusaktidega kultuurinõukogule pandud ülesannete täitmine ning seisukoha võtmine muudes kultuurinõukogu liikmete poolt kultuurinõukogule otsustamiseks esitatud küsimustes. 

§ 6. Kultuurinõukogu istungid

(1) Kultuurinõukogu istungid on korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas kultuurinõukogu kinnitatud ajakava alusel. Erakorralised istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Kultuurinõukogu kinnitab eelmise aasta aastaaruande ja bilansi. 

Üks kultuurinõukogu kahest korralisest istungist on aastakoosolek. Aastakoosolek toimub hiljemalt aprillikuus mille aja ja koha määrab juhatus. Kirjalik kutse tuleb saata kultuurinõukogu liikmetele hiljemalt 30 päeva enne aastakoosolekut. 

Aastakoosoleku päevakord koosneb vähemalt järgmistest päevakorrapunktidest:

1) aastakoosoleku juhataja valimine juhatusse mittekuuluvate kultuurinõukogu liikmete seast juhul, kui kultuurinõukogu esimees või aseesimees on ühtlasi juhatuse liikmed;

2) aastakoosoleku protokollija valimine;

3) koosoleku päevakorra kinnitamine;

4) juhatuse ja alluvate organite eelneva aasta tegevusearuannete ärakuulamine;

5) revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;

6) aastaaruande kinnitamine. 

(2) Kultuurinõukogu istungi kutsub kokku kultuurinõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Ettepaneku kultuurinõukogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks võib esitada ka juhatus või vähemalt 1/3 kultuurinõukogu liikmetest. Juhatuse või kultuurinõukogu liikmete ettepanekul kokku kutsutava erakorralise istungi kutsub kokku kultuurinõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees hiljemalt 30 päeva jooksul vastava ettepaneku esitamisest.

(3) Kultuurinõukogu kokkukutsuja saadab kultuurinõukogu liikmetele informatsiooni kultuurinõukogu istungi toimumise aja ja koha kohta korralise istungi puhul vähemalt 30 päeva ning erakorralise istungi puhul vähemalt 15 päeva enne istungi toimumist ning päevakorra ja istungi materjalid vähemalt 10 päeva enne istungi toimumist.

(4) Igal nõukogu liikmel on õigus esitada ettepanekuid küsimuste võtmiseks kultuurinõukogu päevakorda. Taotlus küsimuse võtmiseks kultuurinõukogu päevakorda tuleb esitada vähemalt 14 päeva enne kultuurinõukogu istungit. Päevakorra eelnõu esitab juhatuse ettepanekul istungi kokkukutsuja.

(5) Kultuurinõukogu istungit juhatab kultuurinõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(6) Kultuurinõukogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 

§ 7. Kultuurinõukogu otsused

(1) Kultuurinõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle poole kultuurinõukogu istungist osa võtnud liikmetest.

(2) Kultuurinõukogu erakorraline istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole kultuurinõukogu liikmetest.

(3) Kultuuriomavalitsuse põhimääruse vastuvõtmise ja selle muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole kultuurinõukogu liikmetest.

(4) Kultuurinõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletusel, va juhul kui salajane hääletus on ette nähtud seaduse, käesoleva põhimääruse või kultuurinõukogu eelneva otsusega.

(5) Hääletamisel, välja arvatud isikuvalimisel, on kohustatud osalema kõik kultuurinõukogu liikmed. Hääletamisel hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.

(6) Kultuurinõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui küsimus puudutab tema majanduslikke huvisid. 

§ 8. Kultuurinõukogu esimehe ja aseesimehe, juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ning
revisjonikomisjoni liikmete valimine 

(1) Kultuurinõukogu esimehe ja aseesimehe, juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ning revisjonikomisjoni liikmed valib kultuurinõukogu avalikul või salajasel hääletusel oma liikmete hulgast. Igal kultuurinõukogu liikmel on valimisel mistahes nimetatud ametikohale üks hääl.

(2) Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole kultuurinõukogu istungil osalenud liikmetest.

(3) Kui enam kui kahe kandidaadi korral ükski kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse teine hääletusvoor, milles osalevad kaks enim poolthääli saanud kandidaati.

(4) Kui kahe kandidaadi korral kumbki kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor.

(5) Kui kumbki kandidaat ei saa selles hääletusvoorus vajaliku arvu poolt hääli siis osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.

(6) Kui mitu kandidaati saab võrdse arvu hääli, siis korraldatakse nende vahel uus hääletamine. 

§ 9. Kultuurinõukogu esimees ja aseesimees

(1) Kultuurinõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees:

1) kutsub kokku ja juhatab kultuurinõukogu istungeid;

2) koostab koos juhatusega istungi päevakorra;

3) esindab kultuuriomavalitsust küsimustes, mis ei kuulu juhatuse pädevusse 

§ 10. Kultuuriomavalitsuse juhatus 

(1) Juhatus valitakse kultuurinõukogu poolt nõukogu liikmete seast vähemalt 5-liikmelisena.

(2) Juhatuse liikmeks ei või olla revisjonikomisjoni liikmed.

(3) Juhatuse tagasikutsumise otsustab kultuurinõukogu.

(4) Juhatus valib oma liikmete hulgast esimesel koosolekul juhatuse aseesimehe.

(5) Juhatus korraldab Kultuuriomavalitsuse igapäevast tööd vastavalt kultuurinõukogu poolt vastu võetud otsustele ja kultuurinõukogu poolt kehtestatud töökorrale;

(6) Juhatuse ülesandeks on:

1) esindada Kultuuriomavalitsust vastavalt põhimääruse ja kultuurinõukogu poolt antud pädevusele, suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega, Eesti Vabariigis kui ka välismaal; 

2) esindada Kultuuriomavalitsust tema igapäevastes majandustehingutes;

3) valitseda Kultuuriomavalitsuse vara ja korraldada raamatupidamist. 

§ 11. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjon valitakse kultuurinõukogu poolt kolmeks aastaks.

(2) Komisjoni liikmete arvu ja töökorra määrab kultuurinõukogu.

(3) Komisjoni liige ei või olla juhatuse liige, kultuurinõukogu esimees või aseesimees.

(4) Komisjoni esimehe valib komisjon oma liikmete seast.

(5) Komisjoni liikmetel on õigus saada teavet kultuurinõukogu esimehe, aseesimehe ning juhatuse tegevuse kohta, tutvuda kõigi Kultuuriomavalitsuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Kultuuriomavalitsuse tegevuse vastavust kultuurinõukogu otsustele ja põhimäärusele. 

§ 12. Kultuurivolinikud

(1) Juhatus võib määrata igasse maakonda kultuurivolinikke, kelle ülesanne on eestirootsi kultuuri edendamine ja kohaliku tegevuse koordineerimine.

(2) Kultuurinõukogu kehtestab kultuurivolinike tegevuse alused. 

§ 13. Kultuuriomavalitsuse põhimääruse jõustumine

Kultuuriomavalitsuse põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad selle vastuvõtmisel.